Narva linn


Eesti suuremate linnade soojussaarte analüüs ja kaardikihid

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnaagentuuri koostatud Eesti suuremate linnade soojussaarte (ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala) analüüs ja selle kaardikihid võimaldavad paremini linnaplaneerimisega tegeleda. Muuhulgas aitab soojussaarte analüüs ennetada ka krooniliste haigete, eakate ja laste terviseriske.

Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui mujal maailmas ning sellega tegelemine on kliimamuutustega kohanemise arengukava üks osa.

"Analüüs ja selle põhjal valminud kaardirakendus on praktiline töömaterjal elamupiirkondade arendajatele ja linnaplaneerjatele. Soojussaare efekti saab leevendada, kui piirata planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning laiendada rohealasid ning haljastust ja veekogusid linnakeskkonnas," kommenteeris Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala selgitas, et  arvestades kõikide suuremate Eesti linnade asustustiheduse suurenemist ja linnaliste asumete järjepidevat tihendamist ehitistega, tekkis ka vajadus täiendada olemasolevat soojussaarte infot. "Kuumalained võimenduvadki eeskätt linnades, soojussaare efektina, kus massiivsed tumedad pinnad, näiteks asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused neelavad suurema osa linnaruumi õhku kütvast päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku. Landsat-8 satelliitandmete alusel analüüsis Keskkonnaagentuur soojussaarte tekkimist kõigis Eesti suuremates linnades - Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Narvas ja Kohtla-Järvel ajavahemikus 2014 -2019," lisas Ala.

Uuringu käigus on võrreldud ajavahemikus 2014- 2019 iga aasta kohta nimetatud linnadele lähimates ilmajaamades esinenud kuumalainete ajal mõõdetud õhutemperatuure ning satelliidi andmeseeriaid. Vaatamata sellele, et satelliidi andmete laekumise intervall on 16 päeva ning satelliitpiltide nähtavus sõltub pilvisusest, on  Landsat-8 andmetel hea eraldusvõime (30-100m). Andmetes on hinnatud infrapunase spektri kanali igas pikslis maapinna temperatuuri, mis on  korrigeeritud  teiste lainepikkuste sensorite infoga ning seejärel hinnatud võimalike soojussaarte teket.

Tulemused on esitatud nii soojuskaartidena (”heatmap plots”) kui ka võimalike soojussaarte piltidena iga valitud linna osas.

• Aruanne "Soojussaarte hindamine Eesti linnades aastatel 2014- 2019", kaardikihid ja kaardilugu on leitav Keskkonnaagentuuri kodulehel.
• Soojussaarte andmestik on kättesaadav ka Maa-ameti geoportaalis.


Keskkonnaministeerium

Lisatud 18.06.2020, 11:33
Muudetud 18.06.2020, 11:55

eelmine järgmine