Narva linn


Veekogud võivad osutuda eluohtlikuks

Kümne aasta jooksul on kodulähedased veekogud nõudnud sadu inimelusid. Ühtviisi eluohtlikuks võivad asjaolude kokkulangemisel osutuda nii järved, tiigid kui ka kraavid.

"Sageli on uppumissurmade põhjus oma võimete ülehindamine ja tihti ei oska inimesed märgata väiksemate veekogude ohtlikkust. Eriti hakkab see silma kevaditi, mil veekogude kaldad on pehmed ja libedad ning õnnetuseks piisab hooletusest või kergest libastumisest. Enam kui pooltel uppumisjuhtudel mängib oma osa paraku ka alkohol," ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Kõige enam uputakse jõgedesse. Kümne aasta jooksul on Eesti jõgedesse jätnud elu 128 inimest, keskmiselt 13 inimest aastas. Enamik uppumistest leidis aset kevadel või suvel, uppuja keskmine vanus oli 51 aastat. 80% jõgedesse uppunutest olid mehed, enam kui pooled uppunutest olid alkoholijoobes.

Järved on kümne aasta jooksul nõudnud 115 inimese elu. Keskmiselt teeb see 12 uppumissurma aastas. Üle poole juhtudest leidis aset suvel. Järvevette uppunu keskmine vanus oli kümne aasta lõikes 49 eluaastat. 88% järvedesse uppunutest olid mehed, pooled uppunutest olid alkoholijoobes.

Päästeameti foto: järv

Merre uppus kümne aasta jooksul 112 inimest, keskmiselt 11 inimest aastas. Ligi pooled uppumised juhtusid suvel. Merre uppunu keskmine vanus oli 52 aastat, uppunutest enamik ehk 86% olid mehed. Iga kolmas merelainetes uppunu oli eakas.

Tiikidesse on kümne aasta jooksul jätnud elu 72 inimest, keskmiselt seitse inimest aastas. Enamik tiiki uppumistest juhtus kevadel või suvel. Uppunu keskmine vanus oli 56 eluaastat. Iga kolmas tiiki uppunu oli kas eakas või laps. Veekogudest upub just tiikidesse kõige rohkem lapsi.

Päästeameti foto: tiik

Kraavidesse on kümne aasta jooksul uppunud 25 inimest, keskmiselt kolm inimest aastas. Üle poole juhtudest leiab aset kevadel. Keskmine kraavi uppunu on 59-aastane, uppunutest enamik ehk 80% olid mehed. Uppunutest veidi enam kui pooled olid alkoholijoobes. Peamine uppumise põhjus on kukkumine või libastumine.

Päästeameti foto: purre

Kaevudesse on kümnendi jooksul uppunud 17 inimest. Keskmiselt teeb see 2 uppumissurma aastas. Uppunu keskmine vanus on 60 eluaastat ning peaaegu pooled uppunutest olid eakad. Peamine uppumiste põhjus oli kukkumine või libastumine.

Päästeameti foto: kaev

Suuremate veekogude puhul on õnnetusele eelnenud enamasti kalastamine või suplus, väiksemate veekogude puhul on uppumisele eelnenud libastumine või kukkumine.

Päästeamet kutsub kõiki üles jälgima, et kodukoha veekogud oleksid ohutud.
"Vette kukkumise vältimiseks tuleks kodused veekogud võimalusel piirata aiaga, avatud kaevud katta kinni ja järsud kaldad tasub teha prügist puhtaks,“ selgitas Virkala. „Samuti kutsume inimesi üles oma tegevusi läbi mõtlema ja looma ohutumaid lahendusi. Võimalusel tasub veekogusse panna pump, et eakad ei peaks kastmisvett kaldalt kummardudes võtma. Nii on võimalik vältida libastumise ohtu," lisas ta.

Tänavu on veeõnnetustes hukkunud 26 inimest.


Päästeamet

Lisatud 15.06.2020, 13:14
Muudetud 15.06.2020, 14:13

eelmine järgmine