Narva linn


Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud

Soojad kevadpäevad sulatavad lume ning toovad nähtavale kuivanud rohu, ahvatledes inimesi seda põletama. Igal kevadel saavad päästjad hulgaliselt väljakutseid kulu- ja prahipõlengutele.

Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu rääkis, et kulupõlengud saavad alguse hooletusest, näiteks auto aknast välja visatud põlevast suitsukonist või sihilikult süüdatud kuivanud rohust."Probleemiks on ka suures koguses niitmata jäetud maa, millel sellised põlengud üldse aset leida saavad," lisab Kirsipuu.

Päästjad juhivad tähelepanu, et kulupõleng on väga ohtlik ning kulupõletamine on keelatud. Sageli süütab kulu hooletult visatud tikk või suitsukoni, kulupõleng levib omakorda hoonetele või metsa. Kahjuks on kulupõlengute ohvriks langenud ka inimesi.

"Tuli levib väga kiiresti ja kogemusteta inimene ei saa selle kustutamisega juba mõne hetke pärast omal jõul hakkama," selgitas Kirsipuu. Samuti võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega hõivatud päästemeeskonnad ei jõua piisavalt kiiresti abivajajani, kui samal ajal leiab aset teine õnnetus. Ennetusbüroo juhataja tuletas meelde, et kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune rahatrahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, kuna hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.

Enne millegi põletamist peab meelde tuletama ohutusnõuded.

Kevad on saabunud ja inimesed alustavad aias koristustöödega. Enne lõkke tegemist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.

Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Näiteks enne tule tegemist kasta kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks.

Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega (kuni 5,4 m/s). Jälgige ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks kaasinimesi.

Lõkkekoha ohutusvahemaa hoonetest sõltub eelkõige lõkke suurusest.
• Alla ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast.
• Üle ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja 20 meetri kaugusel metsast.
• Üle kolme meetrise läbimõõduga avaliku lõkke (avalikul üritusel tehtav) tegemiseks on tarvis juba päästeasutuse luba.

Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta isegi mitte hetkeks, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga.

Metsas võib lõket teha vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.

Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud.


Seidi Lamus-Tšistotin
Päästeameti kommunikatsiooniosakonna kommunikatsioonijuht

Lisatud 24.03.2021, 14:46
Muudetud 24.03.2021, 15:07

eelmine järgmine